Kaitsealade loomisel peab arvestama liigispetsiifiliste mõjudega elupaikade hülgamisel ja fragmenteerumisel koos elupaikade liigilise koosseisuga. Tuginedes nendele suhetele on oluline üles märkida kohalike liikide esinemise tõenäosus. Kaitsealade võrgustikud on selle tulemusena võimelised esindama kõiki liike (Martin et al., 2006). Kaitsealade võrgustikud, kus inimtegevus on täielikult keelatud (ing k no-take reserves), aitavad vähendada kaaspüügi, vette tagasilaskmise ja röövpüügi käigus ohtu sattunud liikide suremust, vähendada kalapüügivarustusega tekitatud elupaikade kahjustusi ning tõsta haruldaste ja pikaajaliselt taastuvate elupaikade püsimajäämise tõenäosust (Murray et al., 1999). Üks kõige levinumaid eesmärke merekaitsealade ja nende võrgustike rajamisel on säilitada ökosüsteemile iseloomulikud omadused ja seda reguleerivate protsesside toimimine. Kaitsealade võrgustikud on efektiivsemad bioloogilise mitmekesisuse
Usis < Utg u0 < 0 Uvälj = +Uvälj max Usis > Utg u0 > 0 Uvälj = -Uvälj max. ,,Null" detektor. 108 Komparaator positiivse tagasisidega (PTS) (Schmitt`i triger) Rakendamispinge Ur : + U välj max - U tg U r = U tg + R1 R1 + R 2 ; Tagasilaskmise pinge Utl : - U välj max + U tg U tl = U tg - R1 R1 + R 2 ; Güstereesi pinge Ug : R1 U g = U r - U tl = R1 + R 2 + U välj max ( + U - välj max );
annaabi.ee 
