Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine) Üldine soojenemine bilanss 114%, sest 144% lisandub uuesti tagasikiirguva soojuse arvelt (murdumine troposfääri piiril) Õhu kasvuhoonegaasid: CO2, CH4, N2O 2. Maa siseenergia ehk geotermaalenergia Maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul salvestunud energia. 3. Potentsiaalne energia Energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. Nt. Gravitatsioon (tõus, mõõn), laineteenergia (tuulelained, lainetus), kineetiline (vee liikumine,
Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine) Üldine soojenemine bilanss 114%, sest 144% lisandub uuesti tagasikiirguva soojuse arvelt (murdumine troposfääri piiril) Õhu kasvuhoonegaasid: CO2, CH4, N2O 2. Maa siseenergia ehk geotermaalenergia Maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul salvestunud energia. 3. Potentsiaalne energia Energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. Nt. Gravitatsioon (tõus, mõõn), laineteenergia (tuulelained, lainetus), kineetiline (vee liikumine,
ppt - 30 - KASVUHOONEGAASID Kasvuhoonegaasid on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekud. Kasvuhoonegaasid tekitavad kasvuhooneefekti. Millised on kasvuhoonegaasid? Veeaur: peamine kasvuhoonegaas on veeaur (H2O), mille arvele langeb umbes kaks kolmandikku looduslikust kasvuhooneefektist. Atmosfääris olevad veemolekulid püüavad maapinnalt tagasikiirguva ja igas suunas leviva soojuse kinni ning maapind soojeneb enne soojuse kosmosesse tagasikiirgumist. Inimtegevuse tulemusena veeauru atmosfääri ei lisandu. Süsinikdioksiid: põhilise panuse suurenenud (tehislikule) kasvuhooneefektile annab süsinikdioksiid ehk süsihappegaas (CO2), mis moodustab suurenenud kasvuhooneefektist globaalselt rohkem kui 60%. Tegemist on väga keeruka süsteemiga, milles süsinik ringleb läbi atmosfääri, maismaa biosfääri ja ookeanide.
annaabi.ee 
