Riik ja erinevad organid
vatikani linnriigid. demokraatia võidulepääs muutis ka monarhistlike riikide õiguslikku
iseloomu. riik muutus avalik-õiguslikuks subjektiks. kõige kaugemale on selline areng
läinud rootsi kuningriigis. põhiseaduse järgi on rootsi kuningas riigipea, kes juhatab teatud
juhtudel ka valitsuse istungi, kuid kui kuningas tahab riigist lahkuda, siis peab saama valitsuse
nõusoleku.
kui kuningas ei suuda 6 kuud oma ülesandeid täita, siis otsustab Riksdag kas seda tuleb
vaadata tagasiastumisena ja et kuningas ei ole võimul jumala tahtest vaid parlameni armust.
riigivormina võib monarhia esineda mitmel kujul, esiteks pärilikuna, kus troon kuulub
kindlale perekonnale, ehk dünastiale nt inglismaa, rootsi. teiseks on valitav monarhia.
kolmandaks absoluutne monarhia. neljandaks konstitutsiooniline monarhia, kus kuninga
võimu piirab parlament(rootsi, taani, norra, luksemburg). eriliseks on näiteks andorra
annaabi.ee 
