Vaenlaseks on kaljukotkas. Haudumise ajal ka rongad, kes võimalusel mune varastavad. Eestis on viimase 50 aasta jooksul kohatud jahipistrikku 3-l korral. Maailmas elab 10-100 tuhat jahipistrikku. Metstilder: Metstilder on üks väiksemaid tildreid. Linnu ülapool on pruunikas-must õrna roheka varjundiga ja väikeste heledate suleääristega. Kõualune on valge. Pea ja kael on tumedad, minnes sujuvalt üle heledaks kõualuseks. Tiibadel ja tagaseljal on nõrgalt väljapaistvad heledamad tähnid. Silmade kohalt kuni nokani on selgelt väljajoonistuvad kulmud / hele triip. Nokk on suhteliselt pikk ja sirge, otsast tumedat tooni, tüviku osa heledam. Jalad on suhteliselt lühikesed ning roheka varjundiga. Pesitsusperioodil on metstildri sulestik tumedam kui puhkeperioodil. Metstildrit võib tihti kohata metsades lompide läheduses. Ta on üsna levinud lind niiskete ja soiste metsade servades ja rabades. Avamaastikele satub ta harva.
tavalisest ilvesest umbes poole väiksem. Praeguseks piirdub ta levila üksnes kõrvaliste paikadega märgaladel ja kõrgustikel. See ilves varjub tihedas põõsastikus, kus leidub ta põhitoitu küülikuid. Mägikass Mägikassi pikkus on 58-64 cm. Ta kaalub 4kg ja pesitseb Lõuna- Ameerika lääneosas. Selle haruldase Andidest pärit mägikassi eluviiside kohta teatakse väga vähe. Ta on väike ja jõuline, pika koheva saba ning tiheda sooja hallikaspruuni karvkattega, tagaseljal võib näha vertikaalseid vööte, külgedel rosetikujulisi tähne ning jäsemete ja saba ümber rõngakujulisi vööte. See kaslane elutseb kuivadel kaljustel nõlvadel umbes 3000 meetri kõrgusel ülevalpool metsapiiri. Ta püüab peamiselt närilisi, nagu näiteks viskatsasid. Erinevalt paljudest teistest kaslastest ei ohusta seda liiki otseselt ei jaht ega elupaikade hävimine, kuid ohustatud on tema saakloomad. Puuma Puuma elab Põhja-Ameerika lääne- ja
annaabi.ee 
