19. saj ja 20. saj vahetuse kirjanduselu
kooliõpetajaks. Oks oli kooliõpetajana väga hea, nn maasool- ta ei piirdunud ainult
õpetamisega, vaid arendas ka kohalikku kultuurielu, asutas raamatukogu. Kirjutas ka kriitikat
ja oli väga terane. Massus ta ei olnud pikka aega. Läks Venemaale Samaarasse köster-
kooliõpetajaks. Ta ei olnud seal kaua. Kuid tagasi tulles oli ta hoopis teine inimene.
Õpetamine jäi tahaplaanile, hakkas jooma. Läks Saaremaale tagasi, isa koju. Seal kogus
ennast ning ta määrati tagarindele. Kuid tervis oli juba piisavalt halb.
Tema novellid on omamoodi kummalised. Esmapilgul võib seda loomingut lugeda realistlikul
tasandil. Juba pealkirjad on väga argised, nt ,,Neljapäev", ,,Küla". Novellid on poeetilised.
Mõtted on hüplikud ning seetõttu on raske mõtet jälgida. Novelle läbib inetuse esteetika-
poeetiline, ilus inetus.
Ta oli siurulastele maskotiks.
Henrik Visnapuu (1890-
Oli pärit vaesest perekonnast, vanemad olid taluteenijad. Hariduselu oli raske