puuritud auke katab eriterasest klapp (7); tagantpoolt on põlemiskamber avatud. Põlemiskambrisse kinnitub süüteküünal (8). Töö põhimõte Õhuvool, suundudes mootorisse, kiireneb mootoripea kitsas lõigus, nn. konfuusoris, mistõtturõhk seal langeb. Õhurõhk on kõige väiksem konfuusori kitsamas osas, kuhu on paigutatud karburaator, mistõttu kütus (bensiin) imetakse paagist välja ja pihustatakse. Kütuse osakesed aurustuvad ja satuvad koos õhuga mootoripea laienevasse tagaosasse, nn. difuusorisse, kus rõhk uuesti suureneb. Järgnevalt läbib kütuseaurudega küllastunud õhuvool vaheseina ja satub klappide vahelt põlemiskambrisse. Segu süüdatakse süüteküünla abil. Põlemisel rõhk põlemiskambris suureneb ja seetõttu klapp sulgub. Gaasid väljuvad mootorist läbi resonantstoru suurel kiirusel. Resonantstorust väljuvate gaaside reaaktivjõud tõukab mootorit edasi. Gaaside väljavoolamisel mootorist rõhk põlemiskambris väheneb. Kui rõhk on muutunud
Põlemiskambrisse kinnitub süüteküünal (8). Pulseeriva reaktiivmootori tööpõhimõte Õhuvool, suundudes mootorisse, kiireneb mootoripea kitsas lõigus, nn. konfuusoris, mille tõttu rõhk seal langeb. Õhurõhk on kõige väiksem konfuusori kitsamas osas, kuhu on paigutatud karburaator, mistõttu kütus (bensiin) imetakse paagist välja ja pihustatakse. Kütuse osakesed aurustuvad ja satuvad koos õhuga mootoripea laienevasse tagaosasse, nn. difuusorisse, kus rõhk uuesti suureneb. Järgnevalt läbib kütuseaurudega küllastunud õhuvool vaheseina ja satub klappide vahelt põlemiskambrisse. Segu süüdatakse süüteküünla abil. Põlemisel rõhk põlemiskambris suureneb ja seetõttu klapp sulgub. Gaasid väljuvad mootorist läbi resonantstoru suurel kiirusel. Resonantstorust väljuvate gaaside reaktiivjõud tõukab mootorit edasi. Gaaside väljavoolamisel mootorist rõhk põlemiskambris väheneb. Kui rõhk on
annaabi.ee 
