Toidukaubaõpetus
tagaosa. Need omakorda jaotatakse veel erinevateks osa tükkideks. (Heldi Kikas et al.,
2012, lk 143-144)
Sealiha jaguneb rammususe järgi: rasvane sealiha (pekikihi paksus üle 4 cm), peekon
(pekikihi paksus 2 – 4 cm) ning lihasiga (pekikihi paksus 1,5 – 2 cm). (Heldi Kikas E. K.,
2004, lk 260)
Sealiha on peenekoeline, helepunase värvusega, sisaldab vähe sidekudet ja on mure.
Kõige väärtuslikumateks osadeks searümba puhul peetakse: singi- (tagaosalihased),
selja-, filee- (sisemine ja välimine), kaela- ja abatükki. Suured tükid, mis on mõeldud
müügiks (kauplustele ja horeca klientidele) nendelt eemaldatakse pekk osaliselt või
täielikult. Sinkidelt- ja abatükkidelt eemaldatakse suurte lihasgruppide vaheline sidekude
ning rasv täielikult. (ibid)
Enim levinud sea tükilihad: kaelakarbonaad, abatükk, prae- e tagatükk, sisefilee,
välisfilee, peekon, esi- ja tagakoot ning tapasaadused. (Heldi Kikas et al., 2012, lk145-
146)