Kreeka religioon
Pühamu
keskpunktiks oli altar. Suuremates pühamutes oli nii templeid kui ka altareid mitu.
Peamised rituaalid toimusid vabas õhus templi lähedal, kuhu võis minna igaüks.
Templite ehitamine otsustati polises ühiselt, sest see oli linnriikide silmapaistvaim
ehitis. Need näitasid poliste jõukust ja võimsust, samas pidi andma neile taevase
kaitse. Iga pühamu kuulus mõnele kindlale jumalale ning linna peatempel oli
pühendatud linna tähtsaimale kaitsejumalale. Hoovi tagaolevasse templihoonesse said
vaid preestrid ja templiteenijad.
SURMAJÄRGSUS
Kreeklased ei pannud erilist rõhku elule pärast surma ning arvasid, et peale surma
lähevad nad allmaailma Hadese juurde, mille väraval valvas kolme peaga koer nimega
Kerberos. Ta lasi hinged allmaailma ning sellest polnud pääsu. Kuna kreeklased ei
uskunud elu pärast surma, siis pidid karistused inimest tabama juba eluajal või minevat
need pärandusena edasi patustaja järglastele. Algul arvati, et inimese saatus peale