,,Mees, kes teadis ussisõnu" on küll Kivirähki sulest ilmnud aastaid hiljem, kuid käsitleb tunduvalt varajasemat perioodi, võiks öelda, et eestlaste ürgaega, mil rahvas alles hakkas metsast välja küladesse kolima ning enda tsivilisatsiooni asutama. Sellest mõttest kinni haarates võiks siia juurde arvestada ka ,,Ivan Orava mälestused" ning kategoriseerida need kolm teost tinglikult ajalooliseks triloogiaks, mille kirjutamist alustas autor eestpoolt tagantpoole, ehk olevikust üha sügavamale minevikku. Lisaks sellele, et need kaks teost võiks paigutada ühte triloogiasse, on nad sarnased ka oma motiivide ja narratiivi poolest. Mõlemas teoses on kasutatud rahvaluule motiivi. On selge, et autor on põhjalikult uurinud eestlaste folklooripärandit ning siis seda enda teostesse sisse põiminud. Selgemalt tuleb see välja ,,Rehepapis", kus tegutsesid sellised eestlaste mütoloogilised olendid nagu kratid, libahundid, mummid, Vanapagan jt
sonastik = [] for line in file: sonastik.append(line.strip("n")) file.close() print("""Sisesta ingliskeelne või eestikeelne sõna ja programm kuvab eesti või inglise vaste.nProgrammi töö lõpetamiseks kirjuta "X".""") while(running): userInput = input("Sisesta sõna: ") if userInput == "X": running = False break print(vaste(userInput, sonastik)) 4. Palindroomid Palindroom on sõna, mis on tagantpoolt ettepoole lugedes sama, nagu eestpoolt tagantpoole lugedes, näiteks sammas. 1. Kirjuta funktsioon on_palindroom, mis võtab argumendiks sõne, ning tagastab Truevõi False vastavalt sellele, kas see sõne on palindroom või mitte. 2. Failis sonad.txt (kodeering UTF-8) on hulk eestikeelseid sõnu, iga sõna eraldi real. Kuva ekraanile kõik selles failis esinevad palindroomid, iga sõna eraldi reale, samas järjekorras nagu need failis paiknevad. def on_palindroom(sona): flipped = ""