Seda kähku teada saades, tahab ta ruttu lahkuda, ent Galilei venitab tema lahkumisaega. Galilei räägib talle, et ta on valmis kirjutanud ,,Discorsi" (Arutlused kahest uuest teadusest mehhaanikast ja vaba langemise seadustest). Galileile antakse küll paberit ja tinti, ent kõik tema kirjutised pannakse luku taha. Õnneks kõik peale selle on ta suutnud päästa. See on gloobuse sees ning ta tahab, et Andrea selle Hollandi viiks. Galilei oli uuesti Andrea silmis suur sõber ( ma taganesin, aga ma jäin ellu! Teie käed on määritud. Parem määritud kui tühjad!). Õpetusest oli ta taganenud seetõttu, et ta oli kartnud füüsilist valu (piinariistu). 1637. Galilei raamat ,,Discorsi" läheb üle Itaalia piiri. Itaalia piirilinnakse varahommikul. Piirivalta ääres mängivad lapsed. Andrea ootab vooromehe kõrval, kuni piirivalvurid ja pabereid kontrollivad. Ta istub väikesel kastil ja loeb Galilei käsikirja. Teisel pool valdast on reisitõld.
Olen ta tapmise poolt. Kas ta ei tapnud vana Hatfieldi just sama moodi? Ja kas tema surma ei vääri?» «Aga ma ei taha, et sa ta tapad; ja mul on oma põhjused seks.» «Jumal õnnistagu sind nende sõnade eest, Jake 280 Packard! Ma ei unusta sind iial, ükskõik kui kaua ma elan!» ütles maaslamaja nagu nuuksudes. Packard ei pannud seda tähelegi, vaid riputas laterna naela otsa ja hakkas tulema sinnapoole, kus ma pimedas olin. Ta andis Billile märku, et see ka tuleks. Taganesin nii ruttu kui sain mõne sammu, kuid laev õõtsus nii, et ma kuigi ruttu edasi ei saanud. Et teised mulle otsa ei jookseks, ronisin vastasolevasse kajutisse peitu. Mees tuli pimedas kobades järele; kui Packard jõudis kajutini, ütles ta: «Tule siia sisse.» Ja tuli ise sisse, Bill tema järele. Aga enne kui nad sisse said, olin ma ülal kois kägaras ja kahetsesin, et üldse olin laevale tulnud. Mehed jäid seisma, käed koi serval, ja rääkisid
annaabi.ee 
