Eesti rootsiajal
Lahingus tuli rootslastele kasuks lumetorm, mis oli nende seljatagant
ja venelastele näkku. Rootslastel õnnestus vene kaitseliinid läbi murda ja venelased taganesid,
aga ajutised sillad üle Narva jõe selle ajal varisesid kokku, Vene armee välismaalastest
ohvitserid alistusid kõigepealt, andsid end vangi, seejärel andis kogu Vene vägi alla. Vene
suurtükivägi langes rootslaste sõjasaagiks, lahingus ja osaliselt põgenemise käigus sai surma
umbes 1/3 meestest, teine osa suri ka tagananemise käigus külma ja nälja tõttu Venemaa
kaotas Narva alla oma sõjaväe. Karl XII tegi ka valekäigu, arvas et Vene on löödud, kuid see
andis Venele just tõuke asuda oma sõjaväge moderniseerima.
Karl XII jäi 1700/1701.a talveks Eestisse Laiusele, seal oli kunagine ordulinnus, mida sai
kasutada. 1701.a kevadel tema põhiväed lahkusid Eesti aladelt ja siirdusid Riia alla, sest
vahepeal olid poolakad tagasi tulnud, Rootsi väed vabastasid Riia, hakkasid tegutsema Poolas.