Mats Traat "Inger"
Arne. Kahe esimesega ei lähe tema suhted hästi aga viimasega leiab ta ühise keele ja armub.
Inger on ehtne näide, et lause inimene vajab imevähe, et ta hingel hakkaks soe, vastab tõele.
Arne tuli Ingeri ellu just siis, kui ta seda kõige enam vajas. Ta oli hakanud juba vaikselt oma
meremeest unustama kuigi mõtted triivisid ikka veel temani. Arne oli tema vastu õrn ja
hoolitsev. Oli näha, et ta tahtis temaga koos olla ilma igasuguste eriliste tagamaadeta. Nad
mõlemad nautisid üksteise seltskonda.
Ingeri ja Arne suhet hoidis koos ainult lootus. Inger lootis sügavalt, et mingi aeg saab Arne
oma naise maha jätta, siis kui lapsed juba suuremad on ja saavad asjadest õigesti aru. Inger
vajas Arnet. Ta oli talle, kui kalju mille naljal sai toetuda. Arne andis Ingerile igasuguse
kindlus- ja turvatunde. Ta tekitas temas tundeid, mida ta arvas endas mitte iial leidvat.
Inger ei olnud inimene, kes oma muredest kohe räägib