Eestlased Saksa armees
esialgu huvitatud eesti rahvusväeosade loomisest. Ka
sakslastega koos Suvesõjas võidelnud väiksed
eesti metsavendade üksused saadeti laiali. Sõda oli
Saksamaa sõda, mida pidasid sakslased. Samuti ei
soovitud õhutada vabastatud rahvaste võimalikke
iseseisvusepüüdlusi pärast sõja võidukat lõppu
relvavendluse õigustusel.
Wehrmachti kõrgemad ohvitserid olid teisel seisukohal.
Saksa vägede kiire edasiliikumise tõttu sõja alguses
muutus probleemiks tohutu tagalaterritooriumi
julgestamine. Samuti tekitas tõsiseid raskusi sõjavangide
7
suur arv neid tuli valvata, aga ka toita ja majutada.
Kolmandaks vajab iga sõjavägi vaenlase territooriumil
kohalikke olusid ja keelt tundvaid luurajaid. Nii alustati
juba 1941. aasta juulis abiüksuste formeerimist esialgu
sõjavangide seast värvatud vabatahtlikest, hiljem ka
vallutatud alade elanikest.
Kõrgem juhtkond oli sunnitud sellega nõustuma, kuid
annaabi.ee 
