Eesti uusima aja ajalugu
liikmeskond moodustus kodakondsuseta eestlastest ja lätlastest, kes olid Saksamaale
pääsenud järelümberasujatena. Saksamaa riikliku korralduse tõttu kuulus enamik eestlaste
üksusi SS-i ja politseisüsteemi administratiivalluvusse. Nimelt ühendati Saksamaal 1930.
aastate teisel poolel partei julge-olekuteenistus SS ning riiklik politsei.
eptembrist detsembrini 1941 kuulus võim Eesti territooriumil väegrupi Nord tagalapiirkonna
juhatajale. Väegrupi tagalapiirkonnas kuulus korrakaitse juba Põhja-Venemaa (hiljem
Ostlandi) kõrgema SS-i ja politseijuhi pädevusse, kelle korraldusel formeeriti 1941. aasta
sügisest 1942. aasta alguseni Lõuna-Eestis neli politsei jalaväepataljoni (Tartus, Viljandis ja
Põltsamaal ning üks Pihkva jaoks hilisemate numbritega 37–40), politsei-pioneeripataljon (nr
42) ja tagavarapataljon Tartus (nr 41). Need pataljonid olid mõeldud rakendamiseks väegrupi