Eesti kunst 20. sajandi alguses
realismi kurikuulsa stalinliku variandiga, mis pärines sõjaeelsest totalitaarsest
ühiskonnast. Nõukogude mõjusfääri langenud Ida-Euroopa pidi vastu võtma sotsialistliku
realismi ja terroristlike meetmetega tõrjuti kõrvale rahvuslikud koolkonnad.
Sotsialistliku realismi ajalugu Eestis algas kunstnikega, kes mobiliseeriti 1941. aastal
Nõukogude armeesse ja koondati 1942. aastal koos rahvuskultuuri teiste valdkondade
esindajatega tagalalinna Jaroslavli, kus neile leiti rakendust sõjakunstnikena. Evald Okas
jäädvustas 1944. aastal grupiportrees "Eesti kunstnikud Jaroslavlis" (Adamson-Eric,
Ferdinand Sannamees, Richard Sagrits, Priidu Aavik, Evald Okas) 1943. aastal toimunud
Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu moodustamises osalejad. Uus organisatsioon
tegutsesedaspidi topeltrollis, milles kunstnike kutseühinguga liitusid poliitilised
kohustused. Jaroslavli kunstnike kirjeldused lahingustseenidest järgisid nõukogude tava
annaabi.ee 
