Laskesekto- rid peavad kõrvalolevate relvadega haakuma. Positsoonilt peab saama avada tuld võimalikult suurele tulealale. See peab pakkuma head varjet vaatluse eest ning võimalik peaks olema kasutada häid kindlustamise võimalusi (vt joonis 6.2). ●● Positsioonide laskesektorid tuleb puhastada, et nähtavus oleks hea, mitte vähem kui 100 m ja vaenlasel oleks vähe varjumisvõimalusi. ●● Peab olema tagatud varjatud ühendus naaberkaevikute ja tagalaga. ●● Peab olema võimalik avada tuld koondtulepunkti kõigist relvadest. ●● Jao tuleala tuleb kooskõlastada naaberjagude tulealadega. ●● Lahingupaaride tulealad on vaja määrata selliselt, et jao tuli katab kogu jao tuleala ning et tuld oleks ka võimalik koondada risttule näol (joonis 6.2). ●● Käsitulerelvad asuvad eraldi kaevikutes. Positsioon peab tagama hea nähtavuse tulealale ning võimalusel ka naabersõdurite nägemise
Kohati muutus taganemine paaniliseks põgenemiseks, kus mõeldi vaid sellele, kuidas ehk veel eluga sellelt saarelt pääseda. Lootusi näis neil selleks vähe (Vetter 2004,107 jj.). Tehumardi Mõlemad vaenupooled kiirustasid Sõrve poole. Mida ligemale maakitsusele, seda tõenäolisem oli kohtumine vastasega. 23. jalaväediviisi 67. grenaderirügemendi II pataljon (umbes 360 meest) kapten Klaus Ritteri juhtimisel oli katnud Saksa üksuste taandumist Nasva jõel. Ühendus tagalaga oli katkenud, puudus ülevaade olukorrast. 8. oktoobri õhtul alustati taandumist Kuressaare poolt maanteed mööda Sõrve poolsaare suunas. Nende kõrval mööda mereranda liikus 300-meheline 67. rügemendi I pataljon Hermann Ulrichsi juhtimisel. Samal päeval oli Punaarmee Eesti laskurkorpuse 249. laskurdiviisi üksustest moodustatud motoriseeritud eelsalk (370 meest) 307. üksiku tankitõrjedivisjoni ülema major Vladimir
annaabi.ee 
