kõik nad olid sunnitud sõdma ideoloogia eest, mida nad vihkasid. 1941. aastal tegi Stalin teoks suurküüditamise Siberisse. Üpris suur osa eestlastest viidi tundmatule maale sunnitööd tegema, palju neist ei naasnud kodumaale. Selliste vahenditega julm okupatsioon oli Eesti 1941. aasta suve lõpuks kirjutanud end ajalukku. Mis toimus rahva peas, kes jäid Eestisse, teavad vaid ajaloo raamatud ja vanemad inimesed, kes suutsid üle elada selle tagakiusava ja represseeriva aja. Nõukogude okupatsiooni lõpus 1941. aastal hakkas eestlaste tõusma eestlasete vastupanu sotsialistlikule reziimile metsavendluse näol. Me oleme olnud aegade algusest peale maarahvas ja seetõttu pakkusid metsad varju ja võimalust vaenlasele vastu hakata. Metsavendade salgad olid tähtis osa, meie rahvusliku identideedi säilitamisel. Paljud metsavendadest jõudsid 1941. aasta lõpuks Saksa vägedesse Hitleri käe alla, sest loodeti vabadust sakslaste sissetungi näol
aastal jõukas Aleksandria perekonnas. Kord olevat ta näinud unes Jeesuslapsukest ning tahtnud teda sülle võtta, kuid laps ei tulnud. Neiu järeldas, et ta pole veel veendunud kristlane. Katariina tõotas jääda neitsiks ja pühendada oma elu Jumalale. Kui ta teist korda Jeesust unes nägi, andis Kristus talle sõrmuse ja 28 18-aastane Katariina kuulutas end Jeesusega abielus olevaks. Kuna Katariina mõistis avalikult hukka kristlasi tagakiusava Rooma keisri Maxentiuse, pani valitseja ta väitlema 50 paganliku filosoofiga. Ükski filosoof ei suutnud neiu arukaid argumente kummutada. Legendi kohaselt muutusid kõik filosoofid väitluse käigus koguni ise kristlasteks. Vihane Maxentius lasi armetud filosoofid hukata. Siis püüdis keiser Katariinat ära osta ja pakkus talle kuninglikku abielu. Neiu keeldus ja nimetas end "Kristuse pruudiks". Katariina misjonäritöö rahva hulgas oli edukas