kommunistid olid sunnitud oma majanduspoliitikat muutma ning 1921.a võeti vastu NEP- mis andis ettevõtlusele suurema vabaduse. 1929a. Stalini võimule tulekuga tehti NEP-ile aga lõpp. Stalini majanduspoliitika oli keskendunud rasketööstuse arendamissee. Majandust juhiti viisaastaku plaande järgi. Ühiskonnaelu Erinevused Venemaa ja Saksamaa ühiskonnaelus tulenesid erinevates ideoloogiatest. Kui natside peamiseks ül oli riigis rassilise puhtuse tagmine tagakiusates vähemusrahvusi, siis kommunistide terror oli pigem suunatud klassivaenalaste- jõukamate talupoegada ja monarhistida vastu. Stalini 1934. aastal algatatud vägivallakampaania seadis vaenu alla kõik kes võisid vähegi praegust võimu ohustada aga ka vähemusrahvuslased. Üldiselt olid mõlemas riigis teistimõtlejad aga ebassositud ja tagakiusatud. Hitleri juhitud Saksamaa ja Stalini Venamaa on võimsamad diktatuuririigid läbi ajaloo.
Saksamaa võimukandjate ametlik maailmavaade ja riiklik ideoloogia natsionaalsotsialismi ajal (19331945). Partei, mis seda ideoloogiat kandis, oli Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP). Natsionaalsotsialismi põhiideeks ja eesmärgiks oli kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki: "Ein Volk, Ein Reich, Ein Führer" (Üks rahvas, üks riik, üks juht). Peamiseks ülesandeks võtsid natsid riigi rassilise puhtuse tagamise, tagakiusates vähemusrahvusi. Tähtustati rahvuse ühtsust ning oma vaenlaseks lugesid nad rahvuse reetureid, teisi rahvaid ja kommuniste. Natsionaalsotsialistlik liikumine pidi viima lõpule erinevates riikides asuvate sakslaste ühendamise ning andma tagatise rahva säilimisele tulevikus. Hitleri eesmärk oli selge riigi mõjuvõimu suurendamine maailmas. Tema meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Selleks tuli tühistada Versailles' ja teised
annaabi.ee 
