Rahustamispoliitika-lääneriikide tegevusetus põhines lootusel,et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. See sai nimeks rahustamispol. Usuti,et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida,kuid see lootus osutus lühinägelikuks. Lääneriigid ei võtnud midagi diktaatorite vastu ette.müncheni sobbing- tsehhoslovakkia liitmiseks,kaitseleping pr-ga,Hitler väitis et tsehhid olevat sudeedimaal elavaid sakslasi tagakiusanud.1938 sept. nõudis Hitler Sudeediaa loovutamist,kuid tsehhid ei nõustunud ja olid valmis sõdima. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida.1938.29.09sõlmisid inglism.,prants, it. Ja saksamaa müncheni kokkuleppe,mis kohustas tsehhoslovakkiat loovutama sudeedimaa,kuid tagas ülejäänud tsehhosl. puutumatuse.tsehhid alistusid.MRP-23.08 1939 sõlmiti Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping.Lepingu osaks oli ka salaprotokoll,et jagada euroopa mõjusfäärideks
Direktor ütles, et see on tema aastakümnete pikkuse karjääri jooksul mitmes koolikiusamise juhtum ning üldjuhul ei saa need algust mitte koolist, vaid laste üldistest suhetest ka väljaspool kooli. «Alati on küsimus selleski, kui palju jõutakse kodus lastega tegelda,» ütles ta. Kui lapsevanem oma lapsele tähelepanu ei pööra, siis võibki ühel hetkel järgneda mõni äärmiselt negatiivne sündmus, mis on seotud sellega, et kaaslased on last kodust väljas tagakiusanud ning laps pole oma murega julgenud pikka aega kellegi poole pöörduda. «Peame oma lastele rohkem tähelepanu pöörama,» võttis koolijuht koolikiusamise loo kokku. Tegemist on esimese juhtumiga, kus koolis kiusamise tõttu üritasid mitu last korraga endalt elu võtta. Lõuna prefektuuri teatel pole neile eelnimetatud juhtumist teatatud ja Eestis kehtivate seaduste kohaselt ei peagi seda tegema. «Kuid püüame nüüd kindlasti selgitada, mis
annaabi.ee 
