Katoliiklus
tagakiusamisperioodi. Nõukogude riigi juhtkond üritas oma vaateid traditsioonilise riigikiriku
filosoofiaga sobitada ning nii õnnestus tal kirik järk-järgult koostööle kaasata. Sellegipoolest jäi
bolsevistlik või õigemini stalinistlik sotsialismi versioon teravalt antireligiooseks ja
antikristlikuks, mille tõttu said kannatada ka Ida-Euroopa läänekirikud (Poolas,
Tsehhoslovakkias, Ungaris, Rumeenias, Bulgaarias ja Jugoslaavias). Sealgi vaheldusid
tagakiusamisperioodid ühiskondliku ignoreerimise ja kaasamise ajajärkudega. Nii katoliiklikud
kui ka protestantlikud Kesk-Euroopa kirikud suhtusid pärast 1918. Aastast tekkinud
demokraatiasse reserveeritult ja ebalevalt. Prantsusmaal mängis katoliku kirik isegi juhtivat osa
antidemokraatliku ja profasistliku rühmituse ,,Action francaise" tegevuses ning toetas ka
Austrias, Hispaanias ja Portugalis avalikult antidemokraatlikke ühiskondlikke tendentse.
Kasutatud Kirjandus
annaabi.ee 
