Liblikas
siiski maapinnal kõdu sees. Mõnikord teeb vastne enne nukkumist veel siidniidist nn
nukuhälli või koob tugeva kookoni. Paljude päevaliblikate nukud on kinnitatud taimede
külge, nad kas ripuvad tagakeha tippu pidi pea allapoole (rippnukud) või on siidniidiga
eelnevalt fikseeritud nii, et pea on suunatud üles ja tagakeha tipp on taime küljes
(vöönukud). Liblikate nukud on praktiliselt liikumatud, nad suudavad häirimise korral
vaid tagakehaga vehkida. Mõnikord on nuku tagakehasegmentidel taha suunatud
ogakeste read, sel juhul suudavad nad ettepoole liikuda. Nukustaadiumi kestus ulatub
kahest nädalast mitme aastani. Seejuures ongi nukk tavaliselt see arengujärk, mis elab
üle ebasoodsa aastaaja (talve), valmiku, muna või röövikuna talvituvaid liblikaid on
vähem.
Liblikad ja liblikamargid Tallinna Botaanikaaias
Värvikirevuse ja vormirikkuse tõttu on liblikad maailmas kõige paremini tuntud putukad.