Põhjavesi
ka jõgede-järvede kaudu.Sealt liigub vesi läbi vett kandvate kihtide sügavamale maa sisse ja
sealt vett pidavate kihtide peale. Orgudes või kõrgendike nõlvadel, kus põhjavesi väljub
maapinnale, tekivad allikad.
Põhjavee liikumise kiirus sõltub maa sees vee kihti langusest ja kivimite veejuhitavusest.
Valem : i=(h1 - h2)/d. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise
piirkonnaga , kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal- ehk kuumad veed, mille tagajerjel
tekivad kuumaveeallikad või keisrid. Põhja vesi jaguneb :Ookeanid: 95.96% (1.4 109 km3)
liustikud: 2.97% (4.34 107 km3) põhjavesi: 1.05% (1.54 107 km3) jõed ja järved: 0.009%
(1.27 105 km3) atmosfäär:0.001% (1.5 104 km3) biosfäär: 10-4% (2103 km3).
1.1 Põhjavee mõju meie tervisele
Me kõik teame vee keemilist sisaldust : H2O , aga milliseid keemilisi ühendeid põhjavesi veel
võib sisaldada seda paljud ei tea. Esiteks vesi sisaldab fluori, mis on hea meie hammastele aga
annaabi.ee 
