Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse
1918-1940
Vaadeldava perioodi kokkuvõtteks võib öelda, et domineerivaks said rahvuslik ja
sotsialistlik ideoloogia (viimase mõju vähenes pärast enamlaste riigipöördekatset 1924.
aastal, kuid ei kadunud ühiskondlikul tasandil ringlevatest ideedest nt. religiooni kohta).
Uute ideoloogiatega koos tulid uued kristluse representatsioonid. Rahvuslik ideoloogia
aitas siiski säilitada ka eelmisel perioodil levinud ettekujutusi religioonist kui korra ja
moraali tagajast, kuid sotsialistliku ideoloogia mõjul kujunes rahvuslik narratiiv, mis
hakkas kristlust representeerima eestlastele võõra ja pealesurutuna, manipuleerimise-ja
ekspluateerimise vahendina valitsevate klasside st. sakslaste käes. Sakslastele vastanduv
eesti rahvuslus vastandus ajaloolistest faktidest (nt. vägivaldne ristiusustamine, saksa
soost pastorite vastutegutsemine eesti rahvuslikule liikumisele) tuge saades ka kristlusele.