Demokraaia ja demokratiseerimine
kolmeks aastaks, valimiskünnis puudus (kehtestati 1926. 2%), tulemuseks sagedased valitsuskriisid ja
väga lühiajalised valitsused, sest parlamenti pääsenud erakonnad (palju) ei suutnud omavahel
kompromissile jõuda; Riigivanem oli suuresti esinduslik figuur, valitsuse juht, samas valitsus oli
peaaegu täielikult parlamendi kontrolli all; Riigikogu määras ka kõrgema kohtu kohtunikud;
olulisematele rahvusvähemustele (venelased, juudid, rootslased, sakslased) olid tagaatud
kultuuriautonoomia õigus, samuti emakeelne haridus ja -asjaajamisõigus;
13. 1934. aasta riigipöörde põhjused
1933. juunis oli devalveeritud kroon, mistõttu majanduslikud segadused (mõjutatud maailmas
valitsevast majanduskriisist) ja Euroopa üleüldine autoritaarsustrend olid viinud poliitiliselt pingelise
olukorrani, vapsid, kes olid radikaliseerumas, taotlesid võimu ja ühes teiste parempoolsetega nõudsid
annaabi.ee 
