Uku Masing
ta on Magellani (Magalhaesi) pilvest siia Linnuteele meeleparandust kuulutama saadetud,
galaktiline misjonär.
Masenduse ja jõuetu raevu hetkedel võis geniaalne Masing aga kirjutada kehvi
vemmalvärsse. Neid värsse on natuke hale ja piinlik lugeda:
Vihkan seda elukratti,
kelleks sa mind seadsid!
Jah, ma kuulnud, et saan vatti,
sest mu halbust teadsid!
Mõrane kell
Nii kõigub ka Masingu luule taevatippude ja tagahoovi vahel nagu tema elu ja loomingki.
Tegelikult oli tema saatus traagiline: tal ei jätkunud jõudu, eneseusku ega vaimset
tasakaalu ja muidugi ka võimalust oma usku kuulutada ja põhjendada. Oma kirjatöödes
laseb ta end kaasa viia usul ja millelgi, milles ehk võiks näha talulapse alaväärsustundest
sündinud saksaviha. See saksaviha on hilisemal Masingul muutunud vihaks
10