"taevatahed" - 1 õppematerjal

Lambakarjus ja aeg

teda keegi. Voi ehitatakse maja - algul on ta tugev, savi pusib kindlalt seinasja ei tee tuul ega vihm talle midagi. Aga laheb mooda moni aeg ja maja laguneb ara. Voi sunnib laps - ta opib kondima ja hakkab avali silmi maailma avastama, aga juba ta vasib sellest, ehitab enda umber tinase muuri ja ehib seda kogu oma elu - varsti on ta vana att ning sureb, . et teda unustataks. Aga isegi taevalaotuses ei ale midagi, mis mind ei tunneks. Ei saa paike ohtul paistma jaada ega taevatahed samasseseisu sugisel nagu suvel. Pole midagi selles maailmas, mis mulle ei kuuletuks. Ma lukkan liikvele koik rattad ja teen neile rajad, ma annan inimestele nende rahutuse ja naitan, kuidas selle eest pageda. Asjad siin ilmas liiguvad minu naidatud teed mooda ja tana, kuna sa mulle juua andsid, tahan ma sulle head teha." "Hea isand, sinu lahkus on suur, kuid minu soovid pisukesed," utles lambakarjus. "Haljas rohi lojustele ning lonks vett kuivanud kurgule on koik, mida ma vajan