"taevasteni" - 1 õppematerjal

Jutuke - Vikerkaar peale vihmasadu

,,Ole ettevaatlik, et sa endale liiga ei tee."  Poiss muigas ja karjus kogu jõuga abi. Seda aga polnud vaja teha, sest juba seisidki tema ja häärbermaja vahel teenijate ehmunud salgad, peremehe ihukaitsjad ja isa ise, hõbedane püstol käes. ,,Seda ma ei osanud ette näha," pomises Halltiib ja muutis ründesuunda, sattudes 'ohvri' selja taha. Osavalt haaras ta kõri ja räuskas, lehvitades tiibu ja tõstes tuleleeke kõrgemale, nii et nad tundusid tõesti taevasteni kanduvat. Ehmunud tuleseinast, osa teenijaid põgenes, kuid need lojaalsed, kes isandaga jäid, tõid harke ja vikateid, justkui aitanuks need neile tundmatu deemoni vastu, kes nii ähvardavalt noorsanda elu kallale kippus. ,,Koletis!" ,,Et sa kärvaks!" ,,Käi kus kurat meie maalt!" ,,Mine põrgusse, kust tulid." Elisa ei haavunud, ema oli talle rääkinud, milliste tervitustega tavainimesed nendetaolisi vastu võtsid. ,,Teie oletegi mu põrgu, saatanad."