"taevassiniste" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Sina, mu lugeja, oled ise kord laps olnud ja vahest on sul õnn seda veel praegugi olla. Muidugi oled sa korduvalt mõnda ilusat rohelist või sinist kiili jälginud, kui ta päikesepaistelise ilmaga jõe ääres põõsalt põõsale lendles, oma sakilisel lennul iga oksakese otsa suudeldes. Mina ise olen niiviisi mööda saatnud terved päevad, pealegi oma elu kõige ilusamad päevad. Ehk tuletad sa meelde, millise armsa huviga su mõte ja su pilk kiindus sellesse väikesesse purpursete ja taevassiniste tiibade vurisevasse keerisesse, mille keskel hõljus mingi tabamatu kuju, mida ta kiired liigutused varjasid. Ohuline olend, mida sa ebamääraselt selle tiibade värina taga aimasid, näis sulle lummutuslikuna, fantastilisena, mida võimatu on kombata ja näha. Aga kuidas sa imestasid, kui kiil lõpuks pilliroo otsakesele laskus ja sa hinge tagasi hoides võisid uurida ta pikergusi läbipaistvaid tiibu,