"taevarannani" - 1 õppematerjal

Inimene vutlaris - täispikk tekst

Kõik oli vajunud vaiksesse, sügavasse unne; ei liikumist ega häält, ei usukski, et looduses võib olla nii vaikne. Kui kuuvalgel ööl näed laia külatanumat onnide, kuhjade, magavate pajudega, siis tekib hinges vaikus; ses rahus, peitunud öistesse varjudesse oma tööst, hoolest ja murest, on see tanum vagune, nukker, kaunis, ja näib, et kurjust pole enam maa peal ning kõik on hästi. Vasakul algas küla ääres väli; ta oli kaugele näha, kuni taevarannani, ja kogu sellel kuuvalgusse uputatud väljaavarusel polnud samuti mitte mingit liikumist ega häält. ,,Nõndaks see on," kordas Ivan Ivanõts. ,,Aga kas see, et me elame linna läpasuses ja kitsuse, kirjutame tarbetuid pabereid, mängime vinti ­ kas seegi pole vutlar? Ja kas see, et me veedame kogu elu päevavaraste, tülinorijate, rumalate, laisklevate naiste seltsis, kõneleme ja kuulame igasugust loba ­ kas seegi pole vutlar? Kui soovite, ma jutustan teile ühe väga õpetliku