pooleks Taevamaeridiaanitasand maailmateljega ühes tasandis, jagab taevasfääri pooleks 5. Kääne tähe nurkkaugus taevaekvaatorist = + - 90° otsetõus nurk kahe tasandi vahel = 0h 24h 6. Taevakeha kõrgus on taevakeha nurkkaugus horisonditasandist. h=90 - + 7. Tähtede liikumise trajektoorid ekvaatoril olles: liikumine toimub poolkaare kujul poolusel olles: ringjoon võrdse kõrgusega horisondist 8. Kulminatsioon on tähe läbiminek taevameridiaanitasandist. Täht on loojuv kui on näha ainult ülemine kulminatsioon, loojumatu kui näha mõlemd kulminatsioonid. 9. Ekliptika on Päikese aastane näiline teekond tähistaeva taustal. Ekliptika läbib sodiaagi tähtkujusid-sodiaagivöö. 10. Täheks nim isekiirgavaid taevakehi, mis koosnevad kuumadest gaasidest. Planeetide nimetus tuleneb silmusekujulisest trajektoorist, mis seostub nende tiirlemisest ümber Päikese (+iseloomustus). Astoroidid on Päikese ümber tiirlevad väikeplaneedid
[0h - 4h] või [0o-360o] 6. Horisontaalsed koordinaadid, tähe kulmineerumiskõrguse arvutamine. Aluseks vaatleja horisonditasand. Taeva kõrgus h see on taevakeha nurkkaugus horisonditasandist. h = 90o + 7. Milline on tähtede ööpäevase liikumise trajektoori kuju olles poolusel või ekvaatoril? Poolusel: ringjoon võrdse kõrgusega horisondist. Ekvaatoril: poolkaared. 8. Kulminatsioonid. Loojuvad ja mitte loojuvad tähed? Kulminatsioon tähe läbiminek taevameridiaanitasandist. Täht on loojuv-kui on näha ülemine kulminatsioon. Täht on loojumatu on näha mõlemad kulminatsioonid. 9. Ekliptika. Sodiaagivöö? Ekliptika on taevasfääri suurringjoon, mida mööda toimub Päikese näiv liikumine. 10. Päikesesüsteemi kehad: Täht, planeedid, asteroidid, kuud, komeedid, meteoorid ja meteoriidid? Tähtedeks nim. üldiselt isekiirgavaid taevakehi, mis koosnevad põhiliselt kuumadest gaasidest. Planeedid ehk ekslevad tähed, mis tiirlevad ümber Päikese.
annaabi.ee 
