"taevamaailma" - 1 õppematerjal

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

Loendamatud jumalad on olnud inimesed. Inimeses on olemas osa jumalate olemusest, ta pärineb jumalatest ja läheb Jumala juurde. Nii nagu ei tasu Pleroma üle mõtiskleda, nii ei tasu ka jumalate paljusust austada. Kõige vähem tasub austada esimest Jumalat, täielikku täiust ja summum bonumit. Meie ei suuda oma palve läbi sinna mitte midagi lisada ega mitte midagi ära võtta, sest täielik tühjus neelab kõik endasse. Heledad jumalad moodustavad taevamaailma, nad on paljukordsed, nad laiendavad ennast ning paljunevad lõputult. Nende kõrgeimaks isandaks on Jumal- Päike. Tumedad jumalad moodustavad maapealse maailma. Nad on ühekordsed, nad kahanevad ning tõmbuvad ilmlõpmatult kokku. Nende kõige alam isand on Kurat, Maa kaaslase Kuu vaim, Kuu, mis on väiksem ja külmem ja surnum kui Maa. Pole mingit erinevust taevaste ja maapealsete jumalate vägevuse vahel. Taevased jumalad paljunevad, maapealsed tõmbuvad kokku. Mõlemas suunas on lõpmatus