Henrik Visnapuu
See sisaldab kirju
ta naisele Ingile ning annab kokku tervikliku armastusluule kogumiku. Seal on kirjeldatud
aasta möödumist ning kõiki aastaaegu nende ilus. Kevad on täis positiivsust, päikest ning
õitsemist. Visnapuu annab väga hästi edasi kauaoodatud kevade saabumist, päikest, lume
sulamist ja kevadvete voolamist. See on aeg, kus kõik tundub lootustandev ja kaunis. Sõja
koledused ei paista enam nii lähedal olevad ka õudsed, kõik tundub justkui parem.
Hellesinist sinet taevam, sinist ihab silma värvin!
Las olla kõik! On kuskil sõda, verevalamine,
Ja siiski kevade, et Issand heida armu!
Sügist kirjeldab ta nagu midagi kuldset, värvilist, viljakat.
Kuldkollane on park, kuldkollane on sõda.
Kaks sammu kuldsen kadumisen.
Kuldkollane on tee, kuldkollane on süda,
Kaks käijat kuldsen kadumisen.
Talve kirjeldus on täis igatsust Ingi ja kõige hea järele. Ta meenutab neid aegu, kui ta oli veel
Ingiga koos.
Mäletad, Ing, seda alleed,
Seda õksikut lumist teed?
annaabi.ee 
