Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]
priaamelivormideks `Kaks
~ Kolm ~ Neli asja on, mis...' (nt. Kaks asja on, mil pole pikka iga -- laenuleib ja laastutuli).
Parallelismi ja predikatsiooni vahekord tervikuna on lingvistiline ja metafooriteoreetiline
süvaprobleem, mida siin pole võimalik lähemalt käsitleda.
Igatahes võib siis öelda, et vanasõnades on olemas ka lihtlause-parallelismi. Selle moodustab
predikatiivne on (nagu) -seostus, mis loob ühtlasi nominaalmetafoori: Silm on kuningas; Loodetuul
on taevaluud vmt. (vt. neid ja keerukamaid vorme ka järgnevas).
Eraldi sümmeetria- ja parallelismiliigi moodustab implikatiivseis eeldus-järeldusstruktuurides
kohatav põimlause-parallelism (Hooletus ees, õnnetus taga; Kuidas kuts külale, nii küla kutsile;
Kes liha otsib, see kondi leiab jts. -- vt. ka järgnevas). Kuna põhjus ja tagajärg kuuluvad
põhimõtteliselt ühte ja samasse mõisteregiooni, siis seisab see parallelismiliik metafoori
konstitueerivast parallelismist enam-vähem eraldi.
annaabi.ee 
