Peep Ilmet "Taevall"
lugejale väga heas mõttes silma jäi, on minu jaoks uudne. Ta ei loonud
mitukümmend erinevat lugu, vaid läks vastvoolu tavaks saanud
põhimõtetega. Kuigi mõnele võib see tunduda üsna primitiivne ning
pealiskaudne viis kirjutada luulet – eriti neile, kes on harjunud harilike
luulekogudega – võin oma poolt julgelt öelda, et on kindlasti neid, keda
improviseerimine ja „omalooming“ selle teose puhul külmaks ei jäta.
Mis „Taevalli“ eriti huvipakkuvaks teeb, on luuletaja mõtete ja teemade
aktuaalsus tänapäeval. Nooremal põlvkonnal on kindlasti huvitav lugeda
kirjaniku mõtteid, mis puudutavad meie ajastu probleeme, küsimusi ning
tähelepanekuid ühiskonnas. Kuid igale küsimusele leidub alati ka vastus –
nõnda puutume kokku kirjaniku endi vaadetega maailmale, mis ulatub
suisa poliitikani, millest ühes nelikus ka juttu on. Kohati tunduvad tema