8) Kihtsajupilved – alus 0,1- 2 km kõrgusel. IV klass. Vertikaalsuunas arenevad ehk konvektsiooni pilved (alus on ligikaudu 0,4- 1,5 km kõrgusel, nagu alumistel pilvedelgi, kuid pilvede tipud võivad ulatuda ülemiste pilvede kõrgusele ). 9) Rünkpilved- alus tavaliselt 0,8- 1,5 km kõrgusel. 10) Rünksajupilved ( ehk äikesepilved) – alus tavaliselt 0,4- 1 km kõrgusel. 14. mida mõistetakse pilvitusena? Pilvitus näitab, missugune osa kogu taevalaotusest on pilvedega kaetud. Tavaliselt väljendatakse pilvitust 10- pallises skaalas: 0…..10. Vastav arv tähendab, mitu kümnendikku taevalaotusest on pilvedega kaetud. Pilvitus 0 palli tähendab, et taevalaotus on pilvedest täiesti puhas või on pilvituse hulk alla poole 1 st pallist; 1 pall- et taevalaotusest on pilvedega kaetud üks kümnendik, jne. 10 näitab, et taevas on täielikult pilvedega kaetud. Sademed 15. mida mõistetakse sademete hulkade ja intensiivsuse all?
Zenbudistliku õpetuse järgi valgustatus saavutataksegi tühjusesse jõudmisega. Väga kuulus on Ryoan-ji aed (pildil), milles tuleb selgesti nähtavale tühjuse kontseptsioon. Esmane mulje on range ja puhas. Kivid, mis on grupeeritud nii, et kahest küljest vaadelduna jääb üks kivi alati nähtamatuks, loob salapärase mulje. Siin on fantaasial vaba voli. Kaasaja inimesel võib tekkida mulje merest, kus lained uhuvad kaljusid, või pilverüngastega kaetud taevalaotusest, kuid zenbudisti jaoks on see parim koht mediteerimiseks. Aias ei ole ühtki taime, mis kasvaks või muutuks vastavalt aastaajale. Üldmulje on vaikus, rahu, 1 tasakaal ja harmoonia. 2 (Joonisel on ära toodud kivide paigutus Ryoan-ji aias). Kui euroopa aed on inimese tahtele allutatud ja tema soovi järgi ümberkujundatud st. ilustatud loodus, siis jaapanlane on veendunud, et looduses on kõik olemas ilu,
vedelasse või tahkesse olekusse. 20. Õhuniiskuse karakteristikud. Õhuniiskuse karakteristikud absoluutne niiskus, suhteline niiskus, eriniiskus, veeauru osarõhk,kastepunkt 21. Pilvede tekkimine. Pilvede klassifikatsioon. Pilvede kujunemisprotsessid 1. Termiline konvektsioon 2. Õhu tõus frontaalpindadel 3. Õhu laineline liikumine Pilvede hulk osa taevast, mis on kaetud pilvedega pallid, 1 pall pilved katavad 1/10 taevalaotusest 1. Päiksepaistelise ilmaga tekitavad maapinnalt tõusev soojus ja niiskus sooja ja niiske õhu tõusvaid voole. Kui soe ja niiske õhk jõuab jahedama õhu vööndisse, siis hakkab veeaur kondenseeruma ja tekitab pilve. 2.Teistsugused pilved tekivad siis, kui soe ja niiske õhu front kohtub külma õhumassiga. Soe õhk kerkib jaheda õhu kohale ning hakkab seal jahenema. Kahe teineteisest radikaalselt erineva õhumassi piiril võivad tekkida katkematud pilveribad. 3
sest need on tuule tugevama mõju all piisakeste kasvades vähenema. tagajärjel.Klassifikatsioon:Pilved on 0,1,2,3,4,5,6,7,8,9, [10],10. vastav arv näi kui horisontaalpinnad. Väliselt on härm Kontsentratsiooni vähenemine tingib erinevate kujudega. Pilvede väline kuju tab mitu kümnendikku on taevalaotusest lumele sarnanev kobe ning habras veeauru rõhu kasvu piisakeste kohal, peegeldab protsesse, mille tulemusena nad pilvedega kaetud. 0palli tähendab, et sade, mille moodustuvad nõelakujulisest kumeruse vähenemine aga rõhu tekivad. Pilved ´´kõnelevad´´ meile atm. taevalaotus on pilvedest täiesti puhas või jääkristallidest koosnevad narmad. vähenemise
vihmapiisad, seetõttu näivad pilved Keskmistel laiustel kaste annab 12–50 mm tumedamatena ülalpool sulamispiiri vett! pilvede hulk e pilvisus, selle määramine. Gaasilisest olekust tahkesse – tahkumine Pallides – 1 pall on 1/10 taevalaotusest Piiskade kuju. (deposition) Oktantides (okta) ehk kaheksandikes Hall (hoarfrost) – Tekib selgetel öödel, kui Täispilves – 8 oktanti õhutemp langeb alla 0°. Kristalliline sade Eraldi määratakse üldine pilvede hulk ja
annaabi.ee 
