Tähtkujud taevakaardil 2017 SISSEJUHATUS Taevas on inimesi paelunud sajandeid. Tähtede ja tähtkujude kaardistamiseks ja seletamiseks on kasutusele võetud nii teaduslike kaarte kui ka müüte ja legende. AJALUGU TAEVAKAARTIDEST Taevakaardid on kaardid, mis kujutavad tähtede paiknemist Maalt vaadates. Tänapäevased taevakaardid Ajalugu taevakaartidest 30 500 a eKr- Mammutikihv alates 17. saj - teleskoobid 31 000- 8000a eKr- Lascaux` koopad Alates 19. saj fotograafia 2000 a eKr- Egiptuse hauakambrid Elektroonilised taevakaardid 500a eKr - Hiina taevakaardid 50a pKr- Dendera sodiaak 125a pKr- Farnese Atlas 2. saj pKr - Potlemaiose "Almagest" 11. saj pKr- tähegloobused islamimaades 1515. a- esimene trükitud planisfäär 16
M S I N 2 1. U 2. N 3. I 4. V 5. E 6. R 7. S 8. U 9. M 1. Astronoomiainstrument 2. Pööratav taevakaart 3. Taevapilt sõltub kuupäevast ja ... 4. Mees, kes koostas spetsiaalselt Eesti jaoks taevakaardid 5. Kus asub põhjamaade suurim teleskoop? 6. Kui Kuu on Maa varjus, siis tekib ... 7. Palja silmaga nähtav planeet 8. Maa sarnased taevakehad 9. Periood, mille järel varjutused satuvad uuesti samadele kuupäevadele 10. Kes võttis 1610. a. kasutusele teleskoobi? Lahenda ristsõna! 1. Astronoomiainstrument 2. Pööratav taevakaart 3. Taevapilt sõltub kuupäevast ja ... 4. Mees, kes koostas spetsiaalselt Eesti jaoks taevakaardid 5
Maa...............................................lk3 · Maa liikumine...........................lk4 · Planeedid tähistaevas................lk5 · Päikesevarjutus........................lk6 · Kuuvarjutus..............................lk7 · Astronoomia.............................lk8 · Astronoomiline tehnika...............lk9 · Kosmos...................................lk10 · Observatooriumid......................lk11 · Taevakaardid ja kataloogid..........lk12 · Maa · Päikesesüsteemi kolmas planeet · ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu · pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega Taevas · Maad katab kuplikujuline taevavõlv, päeval sinine või hall, öösel must ja tähtedega kaetud. · Taevas liiguvad pilved, sealt sajab vihma ja lund, lööb välku, näitab virmalisi ja vikerkaart. · On asju, mis liiguvad alati ühes
esemed lähemale"), teiseks võimaldab objektiiv kui lääts valgust koguda. Samuti on mõõdetav ka teleskoopi läbinud valgus, ja seda üsna mitmes mõttes. Teleskoobi abil ; valguse omadusi ; temperatuuri, koostist, elektri- ja magnetväljade tugevust; taevakehadelt tulevat ultraviolett- ja infrapunakiirgust; raadiolaineid, röntgen- ja gammakiirgust. suur osa kiirgusest neeldub Maa atmosfääris, tuleb vastavad mõõteriistad viia kosmosesse. arvutustehnikat Taevakaardid ja kataloogid Et õppida tundma tähtkujusid või üles leida mõnd planeeti, vajame tähekaarti. Suurte kaartide ulatus on tavaliselt väike, et pilti tuhandete nõrkade tähtedega mitte liig kirjuks muuta. Kataloogidest saab teada taevaste objektide koordinaadid, heledused ja teised olulisd parameetrid. Esiteks sõltub taevapilt kuupäevast ja kellaajast; teiseks muudab suure taeva-ala mahutamine ühele kaardile tähtede omavahelisi kaugusi, moonutades tähtkujusid
Kiirguskaitse- tuleb järgida ohutusreegleid, mõõta kiirgusdoose, järgida kiirgusnorme Megamaailma füüsika Vaatlusastronoomia- käsitleb taevakehade ja nende süsteemide ehitust, liikumist ja arengut Vaatlusvahendid ja nende areng- teleskoop leiuati 17.sajand, 19.saj leiutati spektromeeter ja arenes fotograafia, lisandus tähevalguse analüüs Tähtkujud- tähed liiguvad tähtkujude sees, nende nimetamine on väga vana, arvatavasti algas kõige heledamatele tähtedele nime panemisest Taevakaardid- astronoomiline kaart, mis kujutab tähede paiknemist maalt vaadates Astraalmütoloogia ja füüsika- Maa ja Kuu perioodiline liikumine aja arvestuse alusena- Kalender- ajaarvestuse ja mõõtmise aluseks on on Päikesesüsteemi perioodilised liikumised. Kuu faasid- kuu valgus on maalt tagasi peegeldunud valgus, päike paistab alati sama Kuu poolt, Kuu erinevad ilmingud taevas on kuu faasid, samas faas kordub iga 29,5 päeva tagant, faas, mille käigus Kuu teeb Maalt vaadates
Võimaldab uurida taevakehadelt tulevat ultraviolett- ja infrapunakiirgust. 4. Kuhu rajatakse kaasaegseid observatooriumid? Miks? Kaasaegsed observatooriumid rajatakse kosmosesse ning sellel on kaks põhjust: 1) võimaldab lähemaid taevakehi uurida vahetult, neist proove võttes ja neid maapealsete meetoditega uurides 2) võimaldab uurida Maad kui planeeti, vaadates teda väljaspoolt ning sellega täiendades maapealseid seofüüsikalisi uuringuid. VI TAEVAKAARDID JA KATALOOGID 1. Kuidas leida taevast soovitud tähte? Tuleb kasutada tähekaarte. Kataloogidest saab teada taevaste objektide koordinaadid, heledused ja teised olulised parameetrid. Kaardil on lisaks ilmakaartele ka ekvaatorilisi koordinaate tähistavad jooned. Tuleb võtta planeedi ekvaatorilised koordinaadid jooksva aasta ,,Tähetorni kalendrist`` ja vaadata, millises tähtkujus otsitav parasjagu asub. VII PÄIKE JA PLANEEDID 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem?
...............................16 4.5. PAISUV UNIVERSUM.................................................................................... 17 5. TAEVAS............................................................................................................. 17 5.1. TAEVAKOORDINAADID................................................................................ 18 5.2. TÄHTKUJUD................................................................................................. 19 5.3. TAEVAKAARDID........................................................................................... 19 6. MAA JA KUU...................................................................................................... 20 6.1. MAA............................................................................................................ 20 6.2. KUU............................................................................................................ 22 7. MAA JA KUU PERIOODILINE LIIKUMINE......
annaabi.ee 
