Jutuke - Vikerkaar peale vihmasadu
Ja ta polnud eksinud, sest peagi kohakuti pilved hargnesid ja päikesejoad laskusid kiirtena
maa poole. Seal, kus valgusvihk tihedam oli, sulandusid koitu seitse pastelset värvi
vikerkaar laotas oma sametised tiivad ühest veeservast teiste, sukeldudes nii suure hooga, et
suure kaare alla tekkis veel teine, palju kahvatum vikerkaar ja vastupidiste värvijärjestustega.
Elisa raputas Printsi ärkvele ja näitas talle taevaimet. Jerome vaatas kaua, pilgutamata
vahepeal silmigi kartes, et vikerkaar võib ära kaduda, kuid seda ei juhtunud ka poole tunni
pärast mitte, kui nad lükkusid õhku ja lendasid tagasi terrassi poole, kiirustamata, nautides iga
kirsiõit, mis nende teele jäi, ja iga sekundit, mil nende kehad kokku puutusid.
Maabudes, muutis Halltiib olekut ja oleks peaaegu põrandale kukkunud, kui Prints teda
kinni püüdnud poleks. Ta polnud harjunud kahe kandmisega nii pikal vahemaal, ent ta oli