Kõneldakse kogu Lääne-Eesti rannikul alates Noarootsi kunagistelt rootsikeelsetelt aladelt põhjas kuni Läti piirini lõuunas; Hajuva tuumaga murre: väga vähesed jooned on omased ainult läänemurdele, tavalisem on, et need on laiemalt lääne-eestilised jooned, millele võib liituda mõni omapärane nüanss. Vähe kogu murdealale ühiseid erijooni; Ühisjooned Tihedad kontaktid saarte murdega: o saartelt mandrile epenteetiline palatalisatsioon, nt taet ‘taat’; o mandrilt saartele ud-lõpuline mitmuse partitiiv, nt rattuD ‘rattaid’; o ühisjooned: tugevaastmeline inessiiv; haploloogilised keelekujud koristuD, kirjuttuD; v kadu labiaalvokaali kõrval; sõnaalgulise konsonantühendi puudumine; Mitmed läänelised jooned ulatuvad keskmurde alale: o NA de-mitmus, õlaDe ‘õlgade’; o pluurali 3. pöörde tugev aste, nt teGevaD;
"1Prt-
4) nunrla^"t^^il) u+ct., htqe^ja'^ (12-n^t"i!rln'aoui ,(l^iaal'
$ mr^a^^^r^d* lurlvuu M (^ol-.,
'* ^1 -* ])
[**l ^x, p o-Li.b+"i,^t' ir^-.^qo,)''
Lt
. bbo^'oo^srt^ 7''^ ,a*o
6) (aj4il-taEt-4an
annaabi.ee 
