Kirjade järgi olevat ta neli korda Ameerikas käinud. Teistes allikates on kinnitus ainult teise ja kolmanda reisi toimumisele, esimene ja neljas on arvatavasti väljamõeldised. Vespucci oli nähtavasti esimene eurooplane, kes taipas, et tegu on uue mandriga, mitte Aasiaga, kuhu Christoph Kolumbus arvas end olevat jõudnud. Ta külastas nii Lõuna-Ameerika põhja- kui ka idarannikut. Jõudnud tagasi kirjutas ta, et taema reis tõestas, et ekvaatorist lõunapool avastas ta mandri. 3 Vespuccil polnud aga mingit aimu mandri suurusest. Võib öelda, et Kolumbus avastas Ameerika, kuid ta ise ei teadnud seda; Vespucci Ameerikat ei avastanud, kuid mõistis esimesena, et tegemist on uue mandriga. Esimene reis: Esimese reisi kohta mille Vespucci tegi ei ole eriti palju tõendeid. Ta oli 30-aastane, kui sai esimest korda juhtida kaubalaevu
tekstide tõlkimisel eesti keelde. Esimene nö tüdruk oli Ullol Lia Borm. Ta oli väga ilus, kuid väga kättesaamatu. Ullole hakkas meeldima hoopis Ruta, Lia sugulane. Rutaga käisid nad Jaagulgi suvel külas (kaua aega hiljem Ullo 'tüdines' Rutast ning keelitas ta minema Rootsi tööle) . Siis töötas Ullo veel ''Spordileksikonis''. Ta kirjutas ka luulet. Ullol oli isa poolt ka onu, Joonas Berends (arst), kes oma imeliku loogika järgi leidis Ullo ja taema abistamise täielikult ebavajaliku olevat. Ullo käis nendega vahel kaasas puhkamas. Peagi lõpetas Ullo kooli, väga edukalt, ning läks ülikooli. Siis saabus kiri isalt, kes tahtis lahutust. Lahutuse käigus tahtis ema uut perekonnanime võtta, et kergemini edasi minna ning selle kohandas Ullo Berendsist Paerand. Saabusid Olümpiamängud ning Ullo vedas ''Spordileksikoni'' toimetajaga 90 krooni peale kihla, et eesti ei saa pronksi
Vastasel juhul ei kujune liberaalseid protsesse Eestis domineerivad praegu isiklikud suhted ja hierarhia. 3) kohalikul tasandil tehtavad otsused on efektiivsed autonoomsuse laienemine. AUTONOOMSUSE VASTU: 1) kohalik valitsus ignoreerib kontrolli põhimõtteid eliit tegitseb tihti iseenda huvides. 2) kohalike resursside kasutamine ebarentaabel, eriti korporatiivsetes riikides. 3) raske teostada riigi makromajanduse eesmärke siis peab tagama teatud teenuste jms üldaksepteeritava taema, hinna. Kui iga omavalitsus ajab oma "rida" on see raske. 4) kui keskvalitsus on parempoolne ja kohalik omavalitsus vasakpoolne ei saa viimane end teostada. 5) dubleerimine tsentraliseerimine võib halvendada kvaliteeti. Eestis on vähe professionaale, kes suudaksid teenuseid dubleerida. 6) areng ebaühtlustub selle tulemusel ei saa eelarvete kujundamisel lähtuda sarnastest aspektidest. Selletõttu ei saa luua autonoomseid kohalikke võimusüsteeme ebavõrdne taastootmine.
annaabi.ee 
