Friedebert Tuglas
Tuglase novellistika on voolulooliselt vaheldusrikas. Klassikalist "Hunti"(1903)
eristab muust sajandialguse külaproosast groteskielement, mis jäi ka edaspidi
Tuglasele iseloomulikuks. 1905. aasta revolutsioonilisest paatosest onn novelli
"Hingemaa" mõru sotsiaalkriitilisus kui ka kõrgromantiline poeem "Meri".
Viimane on läbi aegade kuulunud luule etlejate lemmikrepertuaari.
Noveliraamatutega "Kahekesi" (1908) ja "Õhtu taeas" (1913) ning romaaniga
"Felix Ormusson" (1915) läbis Tuglas impressionismi järgu ühes selle
kirjandusvoolule tunnusliku varjundirikka hingeelukujutlusega. Sümbolistlike
müütnovellide kogus "Saatus" (1917) valitseb Esimese maailmasõja paine, samuti
ekspressionistlikus kogus "Raskuse vaim" (1920). Neid kolme kirjandusvooli
impressionism, sümbolism ja ekspressionism tähistab eesti kirjandusteaduses
koodnimetus uusromantism. Novellikogu "Hingede rändamine" (1925), kus leidub
annaabi.ee 
