Viivi luik referaat
kirjanikuks, ühtlasi määrati talle järgmisel aastal ENSV riiklik preemia.
Lõpuks, taasiseseisvuva Eesti künnisel 1988, sai Viivi Luik hinnatud
tunnustuse Juhan Liivi auhinna. Viivi Luige loomingut on tõlgitud vene,
itaalia, rootsi, tsehhi, slovaki, saksa, soome, norra, ukraina, hollandi, prantsuse,
taani, läti, islandi, ungari, katalaani, poola, leedu, rumeenia, gruusia, turkmeeni,
4
kasahhi, tadfiiki ja esperanto keelde; ka ingliskeelse lugeja ette on tema sõnum
teel. Läbi aegade on paljud eesti laululoojad hinnanud kõrgelt tema
looduslüürikat, mida tunnistavad mitmedkümned noodiraamatud ja
helikandjad. Näiteks: Urmas Alender, Edgar Arro, René Eespere, Olav Ehala,
Gunnar Graps, Tajo Kadajas, Tiina Kiilaspea, Tiit Lehto, Heino Lemmik,
Neeme Lopp, Raimond Lätte, Helve Mikusaar, Ester Mägi, Uno Naissoo,
Valter Ojakäär, Albert Pettinen, Piret Pormeister- Rips, Valdo Randpere, Rein
annaabi.ee 
