Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
osa vahevööst kuni astenosfäärini. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad
üksteise suhtes väga aeglaselt, moodustades või hävitades maakoort. Litosfääri all
asub astenosfäär, ülemise vahevöö vedelam, kuumem ja alumine osa. Litosfääri ja
astenosfääri piiri määrab käitumine suurel rõhul: litosfäär jääb jäigaks väga pika
geoloogilise aja jooksul, mille jooksul tadeformeerub elastselt ja üksnes aeg-ajalt
tekivad hapramatesse kohtadesse rikked, aga astenosfäär deformeerub plastselt ja sel
moel annab ülemiste kihtide survele järele. Astenosfäär ei jagune laamadeks.
Litosfääri ülemist osa, milles
kokkupuutel atmosfääri, hüdrosfääri ja biosfääriga toimuvad keemilised protsessid,
mille tulemusena tekib muld, nimetatakse pedosfääriks.
Litosfääri mõiste töötas välja USA geoloog Joseph Barrell, kes suri 1919. See