Kristlus
Vahemeri oli puhastatud
piraatidest. Suurepärased sõjateed viisid kõigist provintsidest Rooma. Kuid neil ei
liikunud üksnes kristlased, vaid ka teiste õpetuste, maailmavaadete ja usundite
saadikud. Kui vana roomluse allakäigu üle kurtev Tacitus mainib ristiusku, siis
paigutab ta selle ühte ritta idamaiste religioonidega, mis valgusid pealinna. Kuigi
Rooma Kapitooliumil ohverdati korrapäraselt Jupiterile ning riik pidas ülal templeid
ja preesterkonda, oli Taciusel põhjust muretseda: vanadesse jumalustesse veel vaevalt
usuti ja hoolimata keisrite mitmest katsest ei ärganud riigiusund enam rahva usundina
ellu. Tõsi küll, riik oli salliv ega keelanud ametlike kõrval teenimast teisi jumalusi.
Eriti haritlaskonda kuuluvad inimesed leidsid lohutust filosoofiast, mis rõhutas
meelerahu ja saatusele alistumise vajalikkust. Laiemate rahvahulkade igatsuse
lunastuse järele täitsid idamaised usundid. Erinevalt kujutlusvõimetust riigiusundist
annaabi.ee 
