Filosoofia kordamisküsimused
väga toitub ta oma enese haiglastest ettekujutustest. Psühhoanalüütilise ravikõneluse
omapäraks on see, et ta võtab ette ravimise kõnelemisvõimetusest, mis on siin haiguse
eripäraks, just nimelt kõneluse enda kaudu. Siiski pole sellest protsessist õpitav
lihtsalt ülekantav. Analüütik ei ole mitte lihtsalt kõneluspartner, vaid ka asjatundja,
kes patsiendi vastupanu ületades sunnib avanema mitteteadvustatu tabuvaldkondi.
Lühidalt: Ravikõneluse eesmärgiks päästa inimest, kes on haige, st inimene, kellel on
kadunud võime kõneluseks. Kõigepeal arst peab oma patsienti veenduma, et ta on
haige ning siis läbi arutelude ja õpetluse teda ravida. Ravikõnelus – sellise kõneluse
eripäraks on see, et ühel isikutest ei ole oskust, julgust, et pöörduda teise inimese
poole, kuigi suhtlemistahe on olemas. Nii peabki aktiivne poole nii öelda “patsiendi”
annaabi.ee 
