Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 14 (43) Valguse paremaks suunamiseks on dioodil enamasti sfääriline või paraboolne polümeermaterjalist lääts ning vahel ka nõgus valgust peegeldav pind. Valgusdioode toodetakse väga erineva kuju ja sokeldusega, näiteks ümmargusi, ristkülikukujulisi, kolmnurkseid, segmendikujulisi jt. Valgusdioode kasutatakse ka valgusindikatsioon- tabloodes. Ettenähtud töövooluga võivad valgusdioodid temperatuuril kuni +25oC töötada kestvalt aastaid. Kõrgemal lubataval siirde temperatuuril (enamikul seadistel +70 oC) peab vool olema kaks korda väiksem. Ka on nende kasutegur tunduvalt kõrgem kui hõõglambil, sest erinevalt hõõglambist ei lähe enamus energiast soojuse tootmiseks. Valgusdioodide puhul tuleb jälgida, et pärivool ei kasvaks lubatust suuremaks, sest see rikuks pn-siirde (soojusläbilöök)
tulemusena muutub vedelik anisotroopseks ja valgus hakkab rakku (nii nimetatakse küvetti koos polaroidide ja elektroodidega) läbima. Efekt tekib väga kiiresti, ca 10- 12 ...10-10 sekundi jooksul. Kerri efekti kasutatakse valguse moduleerimisel. Anisotroopsed on ka nn. vedelad kristallid. Need koosnevad pikkadest peenikestest molekulidest, mille otstes on erinimelised laengud. Sellised molekulid asuvad ka vedelas olekus teatava korrapära järgi. Neid kasutatakse näiteks mitmesugustes tabloodes, kus on elektroodidega varustatud segemndid, millele saab rakendada pinge ja sellega muuta molekulide orientatsiooni. Need segmendid on polaroidide vahel ja kõige selle tulemusena valgus neeldub segmentides ja me näeme tumedaid numbreid või tähti hallil taustal. 81 On olemas ka aineid, millest läbiminekul valguse polarisatsioonitasand pöördub. Selliseid aineid nimetatakse optiliselt aktiivseteks
annaabi.ee 
