teaduslikus kogus on eri leiuaegade tõttu kindlasti eri herbaarlehtedel. Taimi on kõige lihtsam kuivatada vettimavate ajalehtede vahel. Botaanikutel on erilised taimeraamid, mis on traadist või võrgust külgedega ja meenutavad natuke küülikupuuri uksi. Aga edukalt saab taimi kuivatada ka näiteks põrandal või kirjutuslaual hunnikus: sel juhul on vaja ajalehtedele peale A3 suuruses puust või papist plaati ning raskuseks kas pakse raamatuid või telliskive. Hunniku alla pannakse tabloidlehe mõõtu ajaleht (umbes A3 formaat), sellele ühekordne samasuur leht, mille vahele asetatakse taimed koos leiuandmete etiketiga. Taimelehed ei tohiks üksteist katta, muidu lähevad need kuivatades pruuniks. Õied ja lehed püütakse võimalikult välja sirutada, neid saab kohendada ka ajalehti vahetades. Taimega ajalehele pannakse peale taimeta ajaleht, edasi järgmine taimega ajaleht jne, kõige peale veel üks ajaleht ning plaat raskusega.
kindlale lugejaskonnale(nõuab eriteadmisi). Neid kahte kriteeriumit kokku pannes jagatakse ajaleht ja uudised kaheks: üldosa-ülduudised; temaatilised osakonnad-eriuudised. Uudised võib jagada ka geograafiliselt – kohalikud, üleriigilised ja rahvusvahelised. Ülduudised ja temaatilised osakonnad. Ülduudised keskenduvad kvaliteetlehed poliitikale ja ühiskonnaelule teemadele. Sinna paigutatakse ka õnnetused, kuritööd ja olmesündmused. Tabloidlehe ülduudiste valik on kirevam: kuriteo ja õnnetusjuhtumid, olme, seltskonnaelu, poliitika, sotsiaalelu jne. Ülduudised jagatakse kolmeks vastavalt sündmuste toimumise kohale: kohaikud uudised, üleriigilised uudised ja välisuudised. Ülduudiste osa moodustab lehe tuuma ja sinna pannakse ka eriosakondade uudised. Teise osa moodustavad temaatilised osakonnad, mis on määratud kindlale lugejaskonnale. Klassikalised eriosakonnad on sport, majandus, kultuur, elu ja sotsiaalprobleemid. Lisaks
annaabi.ee 
