Varesele valu
helistanud.
Peale seda meenub tüdrukule Pedro, kelle pärast ta natuke muret tunneb, aga
Robert rahustab teda.
,,,,Ära muretse," lohutas Robert."Ega umbrohi ei hävi, varesed on vintsked
linnud!""
Siis on Iisil veidi tegemist oma käekoti tagasi saamisega, sest õde ei ole selle
mõttega just eriti nõus. Selle kätte saades kontrollib tüdruk kõik asjad üle. Just
sel hetkel, kui ta Robertile emalt saadud punaste roosikestega käevõru näitab,
tuleb õde tabletitooside ja purgikestega. Tekib piinlik moment
uriiniproovijutuga.
Kui see siiski möödub, meenub Iisile ema ütlemine, et on kahte sorti inimesi:
ühed oskavad välja ilmuda just siis kui neid vaja on, teiste juuresolek tekitab aga
suurt tüli ja ebameeldivusi. Iisi arvates on isa ja Robert just sellised, kes tulevad
õigel ajal.
Katrin sõidutab Iisi taksoga koju, kui saadakse teada, et ta võib järgmisel päeval
haiglast väljuda. Seda on tüdruk nii kartnud kui ka oodanud, sest pärast
annaabi.ee 
