Arvutite riistvara
Selle arvuti võimalused olid piiratud (operatiivmälu 256 baiti),
klaviatuuri ja ekraani ei olnud. Sai populaarseks. Hilisemad variandid varustati monitoride ja
klaviatuuriga. P.Allen ja B.Gates (tulevane firma Microsoft asutaja) töötasid selle arvuti tarvis
sisseehitatud Basic-u interpretaatori.
Firma MITS edusammud innustasid ka teisi firmasid arvutite alal tegutsema. Alustati ka
üldotstarbelise tarkvara väljatöötamisega, nagu näiteks tekstiredaktor WordStar (1978.a.) ja
tabeliprotsessor VisiCalc (1979.a.). Need väljatöötlused aitasid kaasa mikroarvutite(siis neid
nii ka nimetati) edasisele tormisele arengule. Suure panuse personaalarvutite arendamisel ja
kasutamisele võtmisel andis firma Apple.
Tollal maailma suurim suurte arvutite tootja firma IBM ei kiirustanud mikroarvutite
loomisega. Kuid vastav väljatöötajate grupp siiski loodi. Nendele anti vabad käed, selles
mõttes, et raha kokkuhoiu eesmärke silmas pidades lubati kasutada ka teiste firmade