Platoni õpetus olevast.
logos`ele (99e), st. meelelisest kogemusest sõltumatule olemustunnetusele.
Too Platoni “teine paadisõit” rajab aluse euroopaliku filosoofilise mõtlemise pikale
traditsioonile. Kui esimeses loengus sai filosoofiat defineeritud ühtsest algest
lähtuva teoreetilise maailmamõistmisena, siis Platon rajab siin arusaama filosoofiast
kui maailmamõistmisest, mis käsitab oleva tervikut üksnes puhtas mõtlemises
tabatavatest olemusprintsiipidest lähtudes. Niisugune filosoofia-mõistmine saab
hiljem nimetuseks metafüüsika.
Ideede valdkond. Platoni õpetust olevast kutsutakse ka ideede-õpetuseks. Seda
põhjusel, et ta nimetas asja olemust asja idea`ks või eidos`eks. Kreeka keelest, ja
just Platoni kaudu, on see sõna jõudnud kõigisse euroopa kultuurkeeltesse, eesti
keele kontekstis sõnakujuga “idee”. Sõna “idee” tähendus tänapäeva kõnepruugis
annaabi.ee 
