Teater läbi oma ajaloo
igavene elu", ,,Libahundi needus") oli kandvaim naisosa Katariina Laugu kehastada.
4. Tabatud elevant
Eesti teatri (ka kogu kõrgkultuuri) ühe põhikriteeriumi pani paika Eduard Vilde juba aastal 1913
oma näidendi ,,Tabamata ime" pealkirjaga. Ikka ja jälle küsivad teatrikriitikud kunstilisi
pretensioone esitavaid näidendeid arvustades: kas seekord ime tabati? Ime on subjektiivne ja
sõnulseletamatu nähtus, mille tabamistki võib iga kriitik erinevalt tõlgendada. Ime tabamine
on ja jääb üksikjuhtumiks -- muidu polekski enam tegu imega. Lihtsam on eesti teatri arengut
6
iseloomustades lähtuda mõnest konkreetsemast ja igapäevasemast objektist --
näiteks elevandist. Menningul oli põhjust Wierat süüdistada, et tema elevant oli võlts. (Seesama
õnnetu elevant on kõige mõjurikkam tegelane ju ka ,,Adolf Rühka lühikeses
elus"